Väidetavalt on mehed kodeeritud võistlema ja nii arvasin ka mina, et just see viimane on maru tähtis. Mul ei ole tegelikult mitte mingisugust sportlikku tausta ja regularselt sai end liigutatud vaid kooli kehalise kasvatuse tundides. Mul oli siiski palju sportlikke klassivendasid ja kuidagi õnnestus neil mind paarile rahvajooksule meelitada.
Loomulikult jäin neile alla ja ega see just maailma meeldivaim tunne ei olnud. Lõpuks viskas üle ja otsustasin, et järgmisel aastal võidan neid kõiki. Gümnaasium oli aga vahepeal läbi saanud ja kõigil oma elude elamisega Eesti eri otstes tegemist, nii et järgmist ühist rahvaspordiüritusest osavõtmist ei toimunudki ja nii ma siis pääsesingi oma sõnade söömisest ;)
Mingi okas sellest kõigest mulle siiski hinge jäi ja kuigi vahepeal kaugenesin spordist täielikult, siis kuuldes 2004. aastal raadioreklaamist sügisjooksu lõpetajale pakutavast kruiisist põhjanaabrite juurde, aktiveerusin. Ma polnud küll kunagi 10km-i järjest jooksnud, aga vaesele üliõpilasele tundus priipääse laevale sedapalju ahvatlev, et otsisin vanad jooksutossud kapipõhjast välja ja tegin väikese harjutusringi. Järgmisel korral juba veidi pikema ja kuu aja pärast polnudki selle 10km-i läbimine enam mingi küsimus.
Ja nii saigi siis Soomemaa oma silmaga üle vaadatud, kuid kuna reisil tajusin, et seltsis oleks segasem, siis kutsusin järgmiseks aastaks ka sõber Marko jooksma. Kuna ta aga osutus must väledamaks, siis aasta hiljem mind enam reis niiväga ei huvitanudki ja tahtsin hoopis tõestada, et suudan tast kiirem olla. Tegingi siis rohkem trenni ja saavutasin oma eesmärgi.
Korraks tundsin end hästi, aga järgmiseks mõtlesin, et võiks selle distantsi ikka alla 45 minuti joosta. Nüüd on 2007 jooks selja taga ja soovitud piir ületatud (sellistes vammustes):
Võistlusinstinkt oli küll see, mis mind käima tõmbas, aga tegelikult oli kellestki paremaks saamine lihtsalt üks eesmärk, mis aitas mul edasi areneda. Täna ma veel ei tea, mis edasi- kas veel kiirem aeg või pikem distants või midagi kolmandat, aga inimene vajab enese käigushoidmiseks pidevalt väikeseid jõukohaseid eesmärke, et siis tunda rõõmu nende saavutamisest ja ammutada jõudu uute ning suuremate sihtide seadmiseks.
