Ära hakkab juba tüütama..

Vist ei õppinud Kubija kogemusest midagi, sest sain taas vaid kaks nädalat liigutada, kui juba uus häda kallal- nimelt tekkis kõrvapõletik.

Liigutan end kahe nädala jooksul suhteliselt rahulikult veidi üle viie tunni ja seda on liiga palju? See ei ole normaalne- inimene oma kujunemisperioodil liikus igapäevaselt rohkem, kui mina kahe nädalaga, seega peab siin olema mingi suurem ja sügavam probleem..

Igatahes mäletasin sügisest veel liigagi hästi kui hull lugu oli kõrvapõletikuga- see lõi lümfidesse, laienes igemetesse, kaks nädalat põdesin ja see kurnas organismi igas mõttes täiesti tühjaks.. Sellist jama ei taha ma enam uuesti läbi teha ja otsisin juba antibiotsikarbi riiulile valmis

Aga veel enne kui karbi sisu nosimiseni jõudsin, sirvisin veidi oma treeningpäevikut. Veidral kombel oli kahele viimasele haigusele eelnenud ÜKE. Kas see on juhus? Mis on nendel treeningutel teistmoodi? Viimasest trennis mäletan, et see kestis 1.5h ja mul polnud jooki kaasas ning pärast trenni oli ilge janu. Eelmise ÜKE-ga oli sarnane lugu, et higistasin kõvasti ja jõin vähe.. Ja kui nüüd sügise peale tagasi mõtlen, siis enne suurt haigust tegin pikki jooksutrenne, kus jooki kaasas ei olnud..

Varasematel jõin trennis ja väljaspool seda märksa rohkem- kogu aeg kuhjus koju mingeid värska ja borjomi pudeleid, aga kuna tegelikult mingit häirivat janu ei ole, siis ma pole neid viimasel ajal väga viitsinud enam osta.. Kas tõesti võib olla, et mul on lihtsalt vedelikupuudus ja see teeb mu haigustele vastuvõtlikumaks?

Vastust teab vaid tuul, aga kuna mul midagi kaotada ei ole, siis otsustasin suurendada oma igapäevast vee tarbimist. Kuna tavaline vesi pidi soolasid välja viima ja füüsiliselt aktiivsele inimesele ei pruugi see head teha, siis eelistasin kergelt mineraliseeritud vett.

Muidugi on veel vara hõisata, aga vähemalt esialgu tundub, et kõrvapõletik taandus seekord ilma suuremate kõrvalmõjudeta. Igatahes teen selle paarinädalase veekuuri nüüd lõpuni ja siis on plaan ka Synlabis vereanalüüs teha, et näha kas äkki on vaja d-vitamiini või mõnd muud lisandit hakata juurde võtma. Elame veel!

Kubija vol5

Kui seljahäda alistatud, sain nädalakese end liigutada- kergelt ujuda ja mõned korrad sörkida ning oligi juba aega suunduda Kubijale suusatamise minilaagrisse.

Kuna põhja sellest talvest ju märkimisväärselt pole, siis mitmekülgseid intensiivsete lõikudega treeninguid polnud mõtet planeerida. Eesmärk oli rahulikult ja aeroobselt lihtsalt sõita ja sõita ja sõita, et süda ning veresoonkond harjuksid taas liigutama.

Eks Haanjas sesmõttes on muidugi raske atra seada, et mõni tõus ikka teele satub ja need ajavad pulsi kohati üpriski kõrgeks. Kokku sai nelja päevaga suuskadel läbitud 95 kilomeetrit ja 1400 tõusumeetrit ning kõigi treeningute keskmine pulss tuli 133 löögi tuuri.

Varasemate aastatega võrreldes ei olnud neis numbrites midagi erilist, pigem tundus see mulle säästva koormusena, aga võta näpust. Kolm päeva pärast laagrit tõmbas kurgu ikkagi valusaks, tekkis nohu ja nädalane treeningpaus oli taas tõsiasi.

Tean, et pole vahet kes või mis Sa olid, loeb vaid see, kes oled täna.. Kas tõesti panin jälle üle? Pole vist mõtet küsida küsimusi, mille vastust ma tean.. Oijah, tuleb lõvikonservid maha matta ja veel väiksemate sammudega astuda. Nooh- proovime!