Sportlikust vaatevinklist ei ole just väga palju rääkida.. Pärast sügisesi puhkenädalaid sain novembris teha vaid ühe aeroobse tsükli, kui jäin haigeks. Kõrget palavikku jagus küll vaid 16 tunniks, aga keha oli täiesti tühjaks tõmmatud ja nädalake tuli taastuda.
Terveks olemist sain seekord nautida vaid mõne päeva ja juba sebisin mingi kõhutõve ning ühe ööpäevaga oli kehakaalust 2kg nagu niuhti kadunud. Tundus kuidagi uskumatu, sest jõin seejuures kõvasti ja otseselt midagi välja ju ei tulnud.
Sealt edasi olukord mõneks ajaks paranes- kui pühademöll välja arvata, siis detsembris ja jaanuaris õnnestus ikkagi reglaarselt paar korda nädalas sörkida, aeg-ajalt natuke ujuda, korvapalli mängida ja üket harrastada.
Vahetult aga enne mäesuuskamist Alpides sain korvpallis kopsu vastu näppe ja vasaku käe näpuliigesed tõmbusid punni. Midagi katki ei olnud, kuid piiratud liikumisega sõrmed sundisid suusakeppidega tavapärasest siiski hellemalt ringi käima.
Arvasin, et olengi siis alalhoidlikum ja sõidan ettevaatlikult. Kõik oli timm ja pärast kuut päeva mägedes tundsin, kuidas jalad on läinud tugevamaks ning poolkükis olemine pole kunagi varem nii vähe raskusi valmistanud.
Eestisse saabudes oli tervis korras ja tunne hea. Olin juba uut kava küsimas, kui pärast hommikust sörki vasak hüppeliiges üles paistetas ja käimine ebamugavaks muutus. Põhjuseid tuleb otsida tõenäoliselt liiga kinni tõmmatud mäesuusasaapast, mis päevade kaupa hüppeliigesele surudes oli viimase tavapärasest veidi vastuvõtlikumaks muutnud. Seega piisaski nüüd vaid väikesest jooksust, et varem vaid kerget valuaistingut kiirgav liiges põletikuliseks muutuks.
Esmapilgul tundus probleem suht süütu, aga kaks nädalat on möödas ja hoolimata treeningpausist, pole valu kadunud. Nädalavahetusel sai võetud ette ka ammu broneeritud väljasõit suusalaagrisse Haanjas, kuid arusaadavatel põhjustel veetsin enamuse ajast suusaradade asemel hoopis spas.
Kuna muud toimetused sujuvad, siis stressi ei ole. Vaime tasakaal on paigas ja üldiselt kõik elulised mured loksuvat õiges rütmis, lihtsalt sportimine kipub olevat vastunäidlustatud. Eks tuleb siis rahulikult võtta ja oodata paranemist- loodetavasti aprillikuuks on seis siiski selline, et lõunalaagris saab ka midagi muud peale vaatamisväärsuste kaemise teha. Kui ei, siis tuleb vist üldse puhkeaasta teha :P
