Olin seekord targu jätnud grilli talvekorterisse vedamata ja see tasus ära- valutava põlveta on jooksmine ikka palju mõnusam. Nii sai kohe täidetud ka eelmisel aastal püüdmatuks jäänud eesmärk läbida 10 kilti alla 40 minuti ja kuna selline kiirus pidavat olema maratoonaritele 3 tunni klubisse pääsemise eelduseks, siis ma nüüd ei teagi kas peaks oma pikamaajooksu prioriteedid üle hindama vm :P
Teisel päeval kusjuures olingi veel enamvähem ülesannete kõrgusel ja 16 195 meetri läbimise keskmine km-i aeg tuli täpselt 4 minutit. Keeruline öelda kas pingutasin esimeste päevadega üle või ei sobinud vihmane ilm, aga kolmandal päeval ei saanud sellisest tempost ja plaanitud kohaparandustest enam juttugi olla. Kuigi enesetundel ei olnud viga ja pulss püsis eelmise päeva tasemel, siis kiirus oli tervelt 18 sekundit kilomeetri kohta kukkunud.
Ärakukumine oli nii trastiline, et jäin maha isegi oma mullusest tempost ja
Kuna võistlemised on selleks aastaks võisteldud, siis järgmisteks nädalateks löön jalad lihtsalt seinale. Eks vaikselt võib-olla ikka matkan, ujun ja toksin palli, aga põhitälepanu on siiski söömisel ja magamisel ;)