On olnud päris keeruline hooaeg- talvel nappis lund, veebruaris murdsin randme ja suvi otsa kimbutas mind mingi veider haigusetont. Harrastajana siiski väga ei stressanud ja liigutasin palju olud ning tervis võimaldasid ja lõpuks sain kokku sellised mahud:
* Ratta seljas veedetud tunde 200
* Jooksmisele pühendatud aega 100h
* Ujuda jõudsin 10h
Seda kõike on küll poolesaja tunni jagu eelmisest aastast vähem, aga napid treeningud olid siis seda efektiivsemad ja sooritusvõime ei langenud- pigem paranes ning enamik isiklikke eesmärke sai täidetud. Estonian Cupil mahtusin kokkuvõttes kenasti 300 sisse ja maraton alla 3:15 sai Tallinnas tehtud. Aerolenks jäi aga ka sel aastal ostmata, sest TriSmilel mu ratta aeg 3h-ni ei küündinud ja nii ikka mingit premeerimist ei tule!
Kui rääkida rahvaspordi üldisest tasemest, siis tundus see olevat tõusuteel ka Olüpiakomitee korraldatud liikumisaastal. Või vähemalt mu enda kogemus näitas, et hoolimata usinasti vähendatud kaotusprotsendist võitjale, koht lõpp-protokollis suurt ei muutunud.
Ja lõpetuseks siis traditsiooniline statistika maasturratturite ja jooksjate ühisosast:
* EstonianCupil sai vähemalt ühe tulemuse kirja 1624 osalejat
* Vähemalt ühe jooksumaratoni lõpetas möödunud aastal 2019 inimest
* Neist mõlemaga sai hakkama täpselt 100 harrastajat
Ma ise küll parandasin mõlemal alal oma tulemust, kuid kohapunkte liites kaotasin mullusega võrreldes siiski positsiooni ja platseerusin sel korral 13. tabelireale. Üksikalasid vaadates olin jooksus 7. ja rattas 33., nii et ei olegi vaja väga elavat fantaasiat mõistmaks, mille kallal uuel hoojal rohkem vaeva tuleb näha :P
Muude alanud aasta plaanidega on nii, et tuleks vist lõpuks see poolpikk triatlon ette võtta. Esmane eesmärk on küll distants läbida, aga kui kõik klapib, siis peaks aeg ikka alla 5.5h tulema. Valga tundub küll natuke vara, aga saab vast hakkama ja kui Eestis juba tegemiseks läheb, siis tõenäoliselt teen kaasa kogu TriSmile'i sarja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar