2015-10-19

Napilt jäi puudu..

Nagu juba traditsiooniks on kujunenud, siis spordiaasta lõppeb mul Saaremaal- tunnike jooksmist päevas ja nädalavahetusega saab maratonidistants läbitud. Startidevaheline aeg möödub aga mõnusasti spas- mõjub puhkusena argirutiinist ja erinevad veeprotseduurid aitavad kindlasti kaasa ka taastumisele.

Mitte et tagaotsameestel oleks väga võimalik oma kohta prognoosida, aga kuna mõlemal senisel osaluskorral olin olnud 72, siis eks alateadvus ikka lootis sama nalja korrata ka sel aastal. Kõnealune eesmärk sai aga tõsise tagasilöögi juba avapäeval, kui poolteist tundi enne starti allakugistatud pereliikmete toiduportsjonid kippusid kõhus loksuma ja lõpetasin 10-kildise avadistantsi alles 104 kohal.

Ega ma tegelikult päris kindel ei olnud kas avavõistlus ebaõnnestus ainult täis kõhu tõttu, sest oli ka märke väsimusest ja distantsi teisel poolel langema kippunud pulss võis viidata just sellele. Kuna iial ei tea kaua see pool tõbisena joostud maraton veel ihus istub, siis otsustasin võtta ettevaatlikult ja alustasin teist päeva veidi rahulikumalt.

Endalegi üllatuseks tuhisesin aga kergemalt võttes mööda kaasvõistlejatest, kellega eelmisel päeval sammu pidada ei suutnud ja mõne kilomeetriga oli üpris kindel, et reedene sooritus oli anomaalia. Laupäeval oli tunne ikka märksa parem- nautisin mõõdukat pingutust ja jätkus aega veel ka kena sügisest loodust imetelda, ei mingit vägisi punnitamist nagu päev varem.

Enamvähem ok oli tunne ka kolmandal päeva ja vähemalt eelmise aastaga võrreldes tegin oluliselt kiirema jooksu. Olin välja arvutanud, et kui suudan hoida tempot alla 4min10s, siis saab ületatud ka aastast 2013 püsima jäänud kolmanda päeva tulemus ja sellega mingeid raskusi ei tekkinud. Ka kolme päeva kokkuvõttes tegin elu parima aja ja ületasin eelmise aasta sooritust ca 2.5 minutiga.

Seega suutsin kahel viimasel päeval avadistantsi kaotuse küll kuhjaga tagasi teha, aga sellest siiski ei piisanud, et loodetud kübaratrikk teoks teha.. Aga uskudes üritust kokkuvõtvat ajakirja, siis väga palju puudu ei jäänudki:



4 kommentaari:

  1. Tubli, et jälle kirjutamine ka meelde on tulnud:)

    VastaKustuta
  2. Nagu öeldakse, siis pilt on parem, kui 1000 sõna, nii et lisasin loo ilmestamiseks ka väljavõtte postkasti sopsanud ajakirjast :P

    VastaKustuta
  3. kusjuures, pea neil kõigil, kes nimega samale pildile mahtunud, on sinuga samalaadne saatus olnud- tulemused kõikidel aastatel täpselt samasse auku:)

    VastaKustuta
  4. Eks see on ka loogiline, et jooksjate võimekus väga äkitsi ei muutu ja seega tulevadki tulemused aastati sarnased- kõigil kolmel korras sama koht oleks lihtsalt ilus olnud, ei muud ;)

    VastaKustuta