Mitte et ma sel aastal enam midagi päästa loodaks, aga vaadates tulevikku tegin investeeringu varustusse ja ostsin maantekale võimsusanduri. Ühest küljest tore mänguasi, aga teisalt võimaldab see ikkagi täpsemalt treeninguid planeerida ja edusamme mõõta, kui pulsiandur.
Jõudsin sellega teha küll vaid mõned trennid ja 20-minutilise FTP-testi, kui pärast Rakke maratoni jäin taas kõrvapõletikuga kimpu. Ei hakanud sel korral aga enam saatekirjaga eriarsti juurde pääsemist ootama, sest haiguste vahel ei suudeta niikuinii midagi leida ja seepärast otsustasin koheselt tasulise arsti vastuvõtule minna.
Algus oli küll tavapärane- aparaat näitas, et sisekõrv on korras, aga täpsemal vaatlusel selgus, et miski tekitab kõrvas siiski ebaharlikku lima ja põhjuseks tundub olevat.. seen. No tore-tore, nii lihtsa diagnoosi saamiseks pidin aasta otsa kulutama erinevate kabinettide uksi ja efktiivse ravi asemel võtma vastu hoopis antibiotsisoovitusi, mis teadupärast pigem tugevdavad, kui nõrgendavad seenekultuuri..
Aga vähemalt olen selle aasta jooksul tublisti õppinud kuidas oma immuunsust tugevdada ja saanud igapäevaeluga hakkama ka olukorras, kus keha peab pidevalt mingi võõrliigiga võitlema. Selge see, et raviprotsess võtab veel aega, aga vähemalt tean nüüd, mis suunas toimetada. Kui üks ravim ei toimi, siis katsetan järgmist. Lisaks on alati kasulik vähendada seenele maitsvaid suhkruid oma töögilaual ja tagada, et ujudes ei satuks vesi kõrva (selleks on olemas erinevad kitid ja muud abivahendeid).
Kui see tõesti nüüd oli põhjus, siis olen tuleviku osas optimistlik ja ehk saan aasta pärast samal ajal valmistuda koos sõprade-tuttavatega samuti Etape du Touri tõuse vallutama, mitte ei mängi kodus mükoloogi ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar