Juuni esimese nädalaga sain oma haigustest seks korraks võitu ja võisin taas tasapisi liigutama hakata. Tunnise rattatrenni pealt ei tundunud küll mõistlik MTB Estile minna, aga kuna üks etap juba oli haiguse tõttu vahele jäänud ja hooaja viimasest sõidust jään ka eemale, siis otsustasin koondtulemuse nimel ta rahulikumas tempos ikkagi läbida.
Plaaniks hea küll, aga pärast pikka treeningpausi oli kuuma päikese käes kulgemine minu jaoks ikka väga vaevaline. Rada juhtus ka olema päris ränk ja sõida kuidas tahad, aga kolmest tunnist pikemaks veniv võistlus oli kehale igal juhul kurnav ning jälle tuli hoida pöidlaid, et uuesti haigeks ei jääks.
Seekord läks sellega siiski õnneks. Järgmisel nädalal jõudsin veel paar pikka aeroobset trenni teha ja Rakveres oli tunne juba märksa parem. Nädalaga muidugi mingit imet ei sünni ja kohast pole mõtet rääkida, aga kui Jõelähtmel kaotasin võitjale pea 50%, siis nüüd olin liidrile juba pea 20% lähemale saanud. Ei midagi erilist, aga vähemalt on suund õige.
Kui olulistest asjadest rääkida, siis igal juhul teeb rõõmu see, et juunis kannatas keha juba päris korralikult harjutatada ja elas üle isegi 400-kildise rattanädala. Kokku kogunes vändakilomeetreid kuuga 700. Lisaks jõudsin korra käia ka sörkimas ja teha ühe ujumistrenni.
Tunne ei ole küll päris õige ja miski endiselt kurnab mu organismi, aga näib, et kuidagimoodi on ikkagi võimalik mööda seda õhukest nööri käia. Nii et eks tuleb edasi toimetada, sest Otepää 70.3 ei ole enam kaugel ja kui osalustasu juba makstud sai, siis tuleb sealt finishikaare alt ka läbi käia ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar