Juba mõne päeva pärast seisab ees sõit kevadlaagrisse ja viimase nädala olen taas tõbine olnud. Aasta on vaid kolm kuud vana ja sellest tervelt 4 nädalat on mul läinud haiguste nahka.
Ei saa muidugi välistada võimalust, et olen vanadusest nõdraks jäänud, aga erinevalt eelmisest aastast ma üldse ei muretse. Kui mullu need pidevad kõrva- ja igemehädad tõmbasid ikka täiesti tühjaks ning tegid nõutuks, siis nüüd ma ikkagi enamvähem tean, milles kühvel. Tööpinged on suured, und vähe ja selle pealt tahan ikka liiga palju ning liiga kiirelt teha. Noja see kloorivesi on ka muidugi saatanast :P
Jaanuari kohta ma ei ütleks, et liiga palju. Liigutasin nii 4-5h nädalas, aga kui mõned ööd jäid vahele, siis pärast kaht pikka basseinitrenni keha murdus ja jäin kaheks nädalaks tõbiseks. Ei midagi erilist, tavaline muster- esmalt kurguvalu, seejärel nohu. Jooksuvõimekus kusjuures väga ei kannatanud.
Seejärel panin üle.. Olin jõudnud vaid paar nädalat liigutada ja selle pealt 6h suuskamist Kubija nädalavahetusega (kohatise 15 külmakraadiga kusjuures), oli ikka liiast ja kurk jäi taas valusaks. Selle peale ei läinud nädalatki, nii et kokkuvõttes pääsesin taas kergelt.
Märtsis pidas tervis hästi- vahepeal sai juba 7.5-8.5 tunniseid treeningnädalaid teha, aga kui kuu lõpus sai lühikese vahega kolm korda basseinis käidus, läksin ikkagi katki. Ise-enesest väga halb ajastus enne kevadlaagrit haige olla, aga kuna konditsioon üldiselt hea (märtsi jooksukiirused treeningutel juba alla 5 min/km), siis väga ei pabla- küll soe lõunamaa päike haavad parandab ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar