Laupäeval oli kõik veel hästi, aga trenni- ja venitusevaba lebopäev mõjus kehvasti ning ööga jäi kogu keha kuidagi kangeks. Aga kui vile kõlas, siis pladinaga vette pannes läks see õnneks meelest ära.
Hooaja viimane triatlon sujus ise-enesest paremini, kui sama distants nädala eest Rõuges. Süda jaksas veel tublimalt pingutada ja rattasõiduks oli natuke nagu jõudu juurde tulnud. Ainus pettumus oli ujumine- seal tekkis sarnaselt Krootusele hingamispaanika ja isegi kui olukord normaliseerus, siis liikumiskiirus oli ikkagi tagasi sohu kukkunud- kaotust tuli tippudele isegi rohkem, kui Elvas.
Aga noh, veidike pingutamist mägisel jooksurajal ja tehtud see aasta viimane triatlon sai. Seejuures vahetasin eelmise aasta meeste põhiklassi 26. koha karikasarja kokkuvõttes nüüd seitsmenda positsiooni vastu. Olümpiadistantsil jäi küll punktikoht saavutamata, aga igal juhul olen meeldivate mälestuste võrra jälle rikkam.
Sel aastal on kirjutamine kuidagi jube tulemusepõhiseks läinud ja õppetunnid on ununenud kirja panna, aga toon nad siis vähemalt aasta lõpetuseks lühidalt välja:
- Krootuse tähelepanek: Kuna täitsamehed kasutavad jalatside vahetuseks kingalusikaid, siis soetasin ka endale sellise riistapuu ja see tõepoolest aitab veidi vähendada ajakadu vahetusalades. Nüüd oleks veel vaid krõpsudega rattakingi vaja ;)
- Valga teadmus: Keha leotamine enne starti on vist ikkagi oluline, sest muidu on hingamis-šokk kerge tekkima
- Tallinna mõttetera: Veepudel tuleb rattarajale võtta ka siis, kui juua ei taha- kuumal päeval aitab vedeliku pähekallamine väga efektiivselt olemist jahutada
- Rõuge vanasõna: Võimalusel tuleks ka keset suve teha nädala-paarine treeningpaus- see võib tervisele ja ka tulemustele kasuks tulla
- Tartu ja Tõrva ühistõdemus: Enne võistluseid tuleb ikkagi korralikult eelinfot lugeda- suht jabur on enne starti paaniliselt infotelki otsida või keset võistlust pealtvaatajatelt küsida, kuhu poole minna tuleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar