Tiir ümber Viljandi järve

Siia sattusin ka omapäraselt.. Tööandja oli küll pakkunud osalemisvõimalust, aga kuna magasin sooviavaldamiseks ettenähtud aja maha, siis üldse ei arvestanud enam selle võimalusega ja enda nime leidmine protokollist mõni päev enne jooksu, tuli pisukese üllatusena.

Aga mis seal ikka, käed-jalad ju liiguvad ja vedasin end siis mulgimaale kohale. Mingeid erilisi eesmärke mul ei olnud, aga mõtlesin, et oma eelmise aasta tulemusest võiks ikka nobedam olla. Oli mul siis vaja eelmisel aastal selline ulmeline alla 50 minuti jooks teha ;)

Aga vähemalt oli toonane pingutus mulle väga hea stardinumbri taganud ja lootsin sellest teatavat kasu lõigata, aga kui lõpuks vetsujärjekorra ära kannatasin ja stardialasse jõudsin selgus, et grupid on juba kokku lastud.

Pole ma ju mingi kõrge koha peale jooksja, aga kusagilt 1000 juurest startimine on ka jama, sest kiiruste erinevuse tõttu olen lihtsalt kaasvõistlejatele ohtlik ja nii ma siis Pireti õhutamisel üle aia ronisingi, et oma väljateenitud kohale pääseda.

Minema sain kusagil 200 koha pealt aga ikka läks omajagu aega enne, kui stardijoonele jõudsin ja esimesel 500 meetril oli ka paar korda kõndimist. Edasi sai aga joosta vabas vees ja kui miski ei läinud plaanitult, siis võis vaid ise-ennast süüdistada.

Esiteks ei suutnud ma hästi ennast pingutama sundida.. Tõenäoliselt tulenes see sellest, et keha oli mõne päeva tagusest Alutaguse rattasõidust veel väsinud, aga ega ma polnud ka ühtegi intensiivset jooksutreeningut sel aastal veel teinud, nii et polnud ka midagi imestada.

Teiseks olin ma hädas rajavalikuga. Eelmisel aastal sai tuimalt panna teiste järgi, sest kõik läksid üht radapidi, aga seekord toimus hargnemisi mitmes kohas. Esmalt keeras üks minust aeglasem seltskond võssa. Ma panin ikka mööda teed edasi, aga kui pärast kohtusime, sain aru, et veidi nad sealt võitsid.

Õppisin siis sellest ja järgmises pooldumiskohas valisin siis ka otsetee. Aga see vist ka ei olnud väga hea valik, sest pehme põllu peal oli liikumine vaevaline ja lisaks tuli mingi oja läbimiseks laskuda sügavale orgu ja pärast teisest nõlvast üles ronida. See tõmbas kopsu ikka nii kinni, et pärast kruusa peal mitu minutit taastusin enne, kui keha jälle normaalselt tööle hakkas.

Lõpus aga tunne päris hea ja kui keegi luges mulle 3 kilti enne lõppu esisaja koha, siis see sundis ikka pingutama ja nii õnnestus kõigi tagant tulijate rünnakud pareerida ning ja mõnest eesliikujast sain veel möödagi.

Kokkuvõttes võib igati rahule jääda- ilm oli soe ja oma eelmise aasta aega edestasin üle 3 minuti. Natuke veel parem koht stardirivis ja õigem rajavalik ning naiste võitja võinuks olla püütav. Jajah, see 13 aastane tütarlaps..

Ühesõnaga mu jooksuvõimekus on sisuliselt lapse tase.. Ja mitte paha pärast- pigem võiks olla see kainestav nii mulle kui ka ülejäänud 2800-le, et ei ole vaja pühapäevasportlasel hakata endale midagi ette kujutama ja parem on niisama nautida liikumist ning sellest tulenevat head enesetunnet ;)