Lõdvestudes Tartu Millist

Kuna Tartus on juba korduvalt käidud, siis arvasin end täpselt teadvat kus mis asub, aga tegelikkuses ei suutnud ma isegi infotelki iseseisvalt üles leida, sest imeväel muutub selle asukoht igal aastal. Õnneks head kaasvõistlejad aitasid ja nii sai kõik ikkagi õigeaegselt vahetusalasse ning palav bussisõit stardipaika võis alata.

Ma ei mäleta küll täpselt miks soojendusujumine tegemata jäi, aga täitsa võimalik, et hooaja esmakordne kalipso selga-ajamine võttis nii palju energiat, et selleks ei jäänud lihtsalt aega. Sellest tulenevalt oli ujumine suht tuim, aga kuna jõgi on alati valmis nõrgemaid ujujaid abistama, siis sel alal märkimisväärset ajakaotust ei tulnud.

Ei teagi kas kasu oli olnud paarist vahepeal tehtud intensiivsest rattatrennist või rahulikumast algustempost, aga ratas pakkus Valgaga võrreldes märksa paremat emotsiooni- jaksasin lõpuni pingutada ja keskmine pulss tuli lausa 7 lööki kõrgem.

Kui ujumist ja ratast polnud võimalik väliste tegurite nagu voolukiirus või muutunud trass tõttu varasemaga võrrelda, siis jooksuring oli jäänud samaks ning kuna seal õnnestus oma eelmise aasta aeg pea pooleteist minutiga üle teha, siis võisin finishis rõõmsalt tõdeda, et füüsis suudab veel jätkuvalt areneda. See ei olnudki tegelikult kuigi ammu, kui 10-kildi aeg 41:30 oleks ka ilma eelnevate aladeta rahuldust pakkunud ;)

Selle mõnusa emotsiooni pealt panin järgmisel päeval veel veits hullu ja sõitsin Krootuselt läbi Viljandi Paidesse. Teel sain kõike- soosivat ja vastutöötavat tuult, vihma, päikest, rahet ning mudarallit. Sõidu peale kulus umbes 7.5h ja läbitud sai seejuures 180 kilomeetrit. Seejuures tegin kaks planeeritud söögipausi ja ühe sunnitud peatuse, et äikesepilv üle tee lubada:

Üldiselt oli sõites tunne hea, aga eks lähinädalad annavad arutust kui kurnav või kosutav see nädalavahetus tegelikult oli.